Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Kuidas mind mu sünnipäeval haneks tõmmati
Tuleb Timmo pisikese kinkekotiga magamistuppa. Ma olin peaaegu kindel, et ta unustas mu sünnipäeva ära. See oleks olnud üsna tavaline, ta juba on ju kord selline. Ilmselt on ta ainuke mees maamunal, kes unustab alati tähtsamad päevad ära :D Tavaliselt ma tuletan talle oma sünnipäeva korduvalt meelde. Igaks-juhuks. Seekord otsustasin seda mitte teha. Tegelikult oli mul uus plaan: mõtlesin, et ütlen 8.aprilli hommikul, et mul oli EILE sünnipäev. No juhuks kui see tema jaoks oluline oleks olnud.
Ja nüüd siis uuesti selle pisikese koti juurde tagasi:
Vaatan kotti ja sealt paistab minu ehmatuseks roosa pulk. Jõudsin veel mõelda, et huulevärvidest on mul kindlasti suur puudus! :D Võtsin välja - ripsmetušš. Naersin. Kinkekotil oli hind peale jäetud, küsisin, kas koti pean kinni maksma :D Naersin veel! Raputasin kotti, et ehk on seal mingi armas kiri või luuletus ka sees. Tuhkagi!
Otsustasin talle mõista anda, et see on üsna ämber ja ütlesin, et ma ei kanna kunagi roosat ripsmekat! Tegelikult sisu oli must, aga kust tema teab eksole :D Ta jäi mind uskuma ja ütles: "Aga see on ju Manhattan!", hääletooniga, nagu oleks see kõige kõvem sõna meigimaailmas :D Ebaviiskas küll, aga naersin veel!
Varsti ta võttis põuest järgmise ripsmetušši välja ja andis selle mulle pidulikult üle. MaXfactori tuššil tundus üsna hea hari ja noh, ripsmeid ma ju ikka vahel värvin ja kumbagi tušši pole ma kunagi proovinud. Usutlesin ainult, et milleks kaks, oleks võinud ju ühega piirduda.
Tänasin ja lubasin täna neist ühe kindlasti järgi proovida.
Naases siis Timmo oma tegemiste juurde tagasi ja hakkasime erinevatest tubadest muudel teemadel vestlema kui järsku nägin teda mingi karbiga magamistoa uksel seismas.
Karpi nähes hakkasin ma juba kartma. Ausalt! Mulle ei meeldi kallid kingid, ma kohe hakkan arvutama, mida kõike selle eest saanud oleks. Mul tekivad süümepiinad!
Karbis oli sõrmus - kollasest kullast, peal valgest kullast triip ja kolm kivikest. Sellised mikroskoopilised kivikesed. Oleks võinud luubi ka kinkida :D 
Kuidas ta mu sõrmuse suurust teadis? Ma olin oma krossikindad tema autosse unustanud ja ta võttis need poodi kaasa, kus müüja oma vilunud piluga ja kinda proovimisega suuruse selgeks tegi.
Igal-juhul nüüd ma kardan, et mul kaob see sõrmus ära. Garantii pidi küll olema, aga see ei pidavat kaotamisele laienema :D
Vot selline üllatus siis!
