Pealkiri on vist veidi eksitav, võib-olla peaks see olema: "Kuidas ma vahel varastada üritan", sest no maksmata jätmine ongi ju sulaselge varastamine.

Eelmine kord juhtus see suvel. Läksin lastega peale rannas käimist Kaubamajakasse sushit sööma. Tellisin aja kokkuhoiu mõttes letist ja küsisin, et kas maksan kohe. Teenindaja ütles, et võib ka pärast. Lõpuks muutusid lapsed rahutuks. Arusaadav, väsitav päev ju selja taga. Sõin oma viimased tükid kiirelt ära ja kõndisime minema.
Hakksime juba lifti sisse astuma kui tuli meelde, et arve on maksmata. Või mis maksmata, ma polnud isegi selle lauda toomist ära oodanud. Egas midagi, kihutasime ummisjalu tagasi. Klienditeenindaja igal-juhul tõstis juba telefoni. Ilmselgelt tahtis varastest kuskile teatada. Vabandasin igast asendist suure piinlikustundega ja maksin arve ära. Teenindaja ütles küll, et pole hullu, aga ju oli ikka küll :D

Ja tänane olukord. Läksin postkontorisse, sinna tuli ka üks tuttav, kes hakkas kohe kildu rebima ja nii siis seal toimus jutustamine ja itsitamine. Samal ajal panin ma raha postipanka ja ütlesin teenindajale, et soovin üht suuremat kotti ka, et hiljem üks pakk saata. Et no pakin ära, maksan selle eest iseteeninduses ja toon hiljem postkontorisse. Sain siis selle koti kätte ja kihutasin postkontorist välja.
Kui nelja tunni pärast pakki viima läksin, ütles teenindaja: "Tegelikult te jätsite enne koti eest ka maksmata!" Issand, kui piinlik. See on see kiirustamine + kõrvaliste isikutega jutustamine :D Õnneks ta oli mõistev ja sai aru. Väike koht ka, kõik tunnevad kõiki ja postkontoris käin tihti.

Kas kellelgi on sarnaseid olukordi olnud?