Ma ei tea, mis toimub. Käin siin blogis iga päev vähemalt 20 korda, aga kirjutamiseni ei jõua. Tegelikult olengi seda blogimis blokki kartnud, millest paljud räägivad, nüüd sai see ka minu kätte. Väga imelik... tahan hirmsasti kirjutada, aga sõnad ei tule välja, ei oska... ka praegu tundub iga lause mulle nii vale ja imelik, pean mitu korda uuesti kirjutama, et jutt natukenegi arusaadav oleks. Blogi tundub mulle praegu kõikidest maailma blogidest kõige mõttetum ja igavam, kes seda üldse loeb...  Sellised mõtted siia toredasse õhtusse. :) Aga ma püüan ikka midagi kirja panna ja loodan, et see tobe tunne läheb üle, nii nagu kõigil...

Sattusin ükspäev väga imelikku poodi Magaziin, kus müüakse kõike, alates õngekonksudest kuni karahvinideni. Pood on otsast otsani igasugu jama täis, aga... selliste kaupluste võlu on see, et selle kila-kola vahelt võib leida väga vägevaid pärle. Sattusin seal näiteks selliste toredate ja ülimugavate kummikute (16€) otsa...

Tõeliselt erksad ja läikivad. :)

Teiste, enamasti koledate nõude vahelt leidsin sellised armsad, Cath Kidstoni printi meenutava mustriga taldrikud (1,20€).

Magaziini poodide asukohad leiab SIIT. Millegipärast Tallinnas neil kauplust ei olegi.

Telefoniümbriste vahetamisest ei ole ma veel ikka tüdinenud. Mõned on eBay-st vahepeal kohale jõudnud. 

Roosa, nahka meenutavast materjalist ümbris (1,64€ LINK) on käes mugav ja tõesti ka kaitseb. Telefon pudenes mu näppude vahelt õues otse asfaldile, ümbris sai ühest nurgast kannatada, aga telefon on tip-top, uhhh...

Läbipaistvad ümbrised mulle eriti ei sümpatiseeri, aga see ananassidega (1,67€ LINK) on päris lahe. Natuke on see käes libe, kuid ananassid on pealt veidi krobelised ja see päästab.

See mummuline ümbris (1,25€ LINK) on mu lemmik. Materjal on kummine, ei libise käest ja noh, mustad mummud valgel taustal on lihtsalt kuidagi eriti atraktiivsed, sellest mustrist ei tüdine ma vist ealeski.

Ma olen vist küll ainus, kes ei ole The Fault in Our Stars filmi näinud või raamatut lugenud. Mitte, et ma ei oleks tahtnud, aga vist püüdsin ennast kurbadest emotsioonidest eemale hoida. Nüüd ma sellest enam ei pääse, sest raamat oli Apollos imehea hinnaga (5,65€) ja noh, ükskord ma plaanisin selle niikuinii läbi lugeda. Olen veel üsna alguses... Võtsin raamatu küll bussireisile kaasa, aga sellel päeval oli ilm nii imeilus, et ma peale paari lehekülge lihtsalt ülejäänud aja vahtisin bussiaknast imelikku hallikat loodust, mis päikese käes oli kuidagi väga põnev. Mitte, et raamat oleks igav olnud. :)

Kevad ei alanud küll nii ilusti, kui oleksime tahtnud, tuul oli täna nii jäine, aga päike ikkagi natuke paistis. Toppisin ennast talveriietesse, mida ma veel õnneks ei olnud jõudnud kappi ära pakkida ja läksime Dexteriga neid väheseid sooje kiiri püüdma. Ma võin lõpmatuseni naerda, kui ta hullunult põllu peal ringi tormab, midagi on selles nii vahvat ja koomilist. Ma arvan, et see on see, et ta ise on seejuures nii õnnelik... :) Aga noh, üsna varsti hakkasid ta keppjalad külmast võdisema ja nüüd ta siin diivanil minu kõrval teki all nohiseb. 

Imeilusat kevad teile kõigile!

Tänaseks kõik, olge armsad!♥