Imestavad nii mina kui kõrvalseisjad - kuidas me lapsed küll nii erinevad saavad olla? Üks ema, üks isa, ühte moodi kasvatatud. Aga täiesti erinevad...just iseloomu ja käitumise poolest.

Kristella on kuidagi rafineeritum, peenem, viisakam ja vaiksem. Vahel bravuuritseb soengu ja riiete teemal. Kohati on tunne, et ta on rohkem selline peps "linnapreili".

Daisy vastupidiselt on äkiline, rapsakas ja noh, selline võib-olla "poisilikum", kui nii saab ühele roosale tütarlapsele öelda. Tal on sügavalt ükskõik mis on tal seljas või peas, peaasi, et on. Tal on kõvem hääl ja kiiremad liigutused.

Kristella on palju järeleandlikum kui Daisy. Kui väike preili millegi peale lärmi tõstab, siis püüab Kristella suure õena teda rahustada ja alternatiive pakkuda. ❤

Väiksena pidi Daisyl kullipilgul silma peal hoidma. Mitte küll beebina, mil ta esimesed 6 kuud ainult sõi ja magas. Aga olgem ausad, kogu see vaikne ja maha magatud aeg tuleb ju kunagi tasa teha.

Nt kooki tehes keerasin mõneks sekundiks taignakausile selja ja tagasi vaadates kilkas laps rõõmsalt: "Vaata mis mul peas on!" Kui nägin, kuidas tainas mööda ta nägu alla tilgub, naersin. Pead pestes enam ei naernud. Daisyle pole peapesu kunagi eriti meeldinud ja ta oskab põrgulärmi teha. Ma arvan, et ta oleks võinud vabalt Nukitsamehena sündida.

Möödunud suvel käisime sugulastega karjamaal jalutamas. Jah, lehmade karjamaal. No teate, lehmakoogid ja selline värk. Kristella hoiab mul kõvasti käest kinni ja tipib ettevaatlikult, et kuskile sisse ei astuks. Daisy jookseb, ei vaata ettegi. Tundub, et tal on neist "kookidest" ükskõik. Noh selles-mõttes tundus, et kui ta ükshetk üht lähemalt uurima hakkas, tahtis näpu sisse lükata.
Ma siinkohal ei peatu sellel, kuidas ma lapsena ise lehmakookidesse suhtusin. Sest teate, sellest saavad aru vaid üdini maakad :D

Kui väljas on porine ilm - no väga porine. Siis Kristella tuleb tuppa pea sama puhtalt kui läks välja, kurdab ainult, et kummikud läksid mustaks. Daisy seevastu lausa tilgub. Üleni! Ja ta ei näe selles probleemi, peaasi, et lõbus ja tore oli.
Ja just Daisy on see, kelle peal sain ma kõik need ilmastikukindlad riided ära proovitud. Kristella oleks võinud vabalt õues puuvillaste dressidega käia ja ma ei saanudki tema puhul aru, kas need Lenned, Huppad ja Reimad on ikka nii head ja väärt kui räägitakse.
Daisy on kõikidele oma riietele kõvasti vatti andnud. Tänu temale sain ma teada, millised riided on mustusthülgavad ja vettpidavad.

Lisaks on nad oma ettevõtmistes erinevad. Kristella on ettevaatlikum. Enne mõtleb, vahel arutab kellegiga läbi või küsib arvamust ja alles siis tegutseb. Suur ronija pole ta kunagi olnud, Daisy seevastu õppis enne ronima kui kõndima. Igasugused ekstreemsused laseb Kristella lahkelt Daisyl enne läbi teha ja alles siis otsustab, kas proovida või mitte.
Daisy tegutseb kohe kui võimalus on ja ta ei lase end pisiasjadest ja ebaõnnestumistes heidutada.
Ükskord järvevees üritasid mõlemad lapsed endale kätiseid ümber jalgade panna. Ma ütlesin, et see pole eriti hea mõte, kuna on suur tõenäosus kukkuda. Proovisid mõlemad. Kukkusid ka mõlemad. Kristella ütles: "Emme, sul oli õigus!". Daisy proovis aina edasi ja edasi ja proovib tegelikult siiani basseinis käies. Daisyl on usku! No kunagi peab tal see ju õnnestuma.

Ja pahanduste peale on ka otse loomulikult Daisy maiam. Või on ta lihtsalt valel ajal vales kohas? Lisaks oskab ta väga hästi kääre käsitleda, ta on lõiganud aukusid sukkpükstesse, tekikottidesse ja enda soengusse. Ja kui tal on vaidlemistuju, siis on ta valmis teisi poolsurnuks vaidlema.

Kristella on suur puhtuse ja korra armastaja. Daisy ei lase end sellistel pisiasjadel häirida. Tema on segamini toaga ka rahul. Peaasi, et koristama ei peaks. Kui koristamine algab, siis on Daisyl tavaliselt detsibillid laes, küll ta on väsinud, küll on käed liiga väikesed.

Daisyle meeldivad igasugused loomad, kaasa arvatud putukad, ussikesed, teod. Kristella ei tahtnud peale seda, kui kuulis, et lemmikloomad isegi kakavad, kassipoegagi mitte. Daisy tahab igasuguseid loomi: seapõrsast, kukke, jäneseid, ahvi - kõik loomad võiks tema arvates emased olla, siis tuleb palju poegi ja palju poegi tähendab veel rohkem loomi. ❤

Aga üks ühine iseloomujoon on neil küll. Nad hoiavad ja armastavad üksteist väga ja kõiki neid, kes neile mingit moodi lähedaseks on saanud. Nad küll aeg-ajalt kaklevad omavahel, aga see ununeb ruttu.

Aga kõik see on nii tore! Nende väikeste erinevate isiksusteta oleks meie päevad lõppmata igavad ja üksluised. ❤

Ma olen ikka vahel mõelnud, et kui meil oleks kolmas laps, milline oleks tema? Kas veel kolmandat moodi erinev saab olla?

Aga ootan huviga, millised me preilid teismeeas on :D