Kuna ma aasta algul tegin ilmatuma listi raamatutest, mille soovin selle aasta lõpuks läbi lugeda, siis otsustasin kuude lõikes ka oma edu kajastada. Noh, et mida lugesin ja kuidas meeldis.

Olen eelnevatel aastatel tegelikult päris paljud Minu... sarja raamatud läbi lugenud. Mulle need üldjuhul meeldivad. Just sellepärast, et peamiselt on need kirja pannud tavalised inimesed, mitte "päris" kirjanikud ja lisaks saab läbi kirjutajate silmade teistesse kultuuridesse piiluda. Esimesed kolm raamatut ongi just Minu sarjast pärit. Kuna neid on omavahel lihtsam võrrelda, tegin lausa väikese edetabeli ehk top 3-e.

"Minu Keenia" Janika Tamm

"Minu Keenia" meeldis mulle väga! Kõik meile normaalsena tunduvad õigused, nagu politsei ja arstiabi, on seal kättesaadav suuresti altkäemaksule. Ja noh, kui raha pole, mida seal niikuinii kellelgi pole, siis naljalt abi ei saa, isegi töövestlusele ei saa ilma altkäemaksuta. Orbudekodude toimimine on veel eriti imestust tekitav.

Ei ole seal sellist luksust nagu lasterahad, pensionid ja isegi mitte sotsabi neile, kes ise hakkama ei saa. Aga noh, kes siis ikka hakkab Eestit vaese riigiga võrdlema. Ikka võetakse midagi atraktiivsemat, nt Soome, Norra, Rootsi, ette. Kui seda raamatut lugeda, siis saavad vist kõik aru, et meil on elu ikka lill küll!

Googeldamise tulemina leidsin blogi, kus raamatu autor koos kahe teise vabatahtlikuga Shianda külast kirjutab. Blogi: http://shianda.blogspot.com/

"Minu Toba" Mirjam Johannes

"Minu Toba", paneks teisele kohale. Raamat oli üsna huvitav, aga kohati oli liialt palju juttu teistest kultuuridest pärit vabatahtlikest ja nende kirjeldamist.
Kuna ma Toba lugesin peale Keeniat, siis ma sealt väga suurt "kultuurišokki" ei saanud.

"Minu Jaapan" Maret Nukke

"Minu Jaapan" liigub kolmandale kohale. Minu jaoks oli seal liiga palju kirjutatud vaatamisväärsustest ja ajaloost. Tihti oli kiusatus tihti esinevate koha- ja templinimede juures haigutada. Aga noh, see on minu viga, et neid keerulisi nimesi nii palju ei kannatanud. Oleks tahtnud rohkem kultuurist ja kirjutajale seal elades osaks saanud igapäevaelust lugeda.

Aga tänu sellele raamatule sain teada, et mõnes kohas on aluspükste automaadid, nagu nt joogiautomaadid. Selles mõttes, et kasutatud aluspükste automaadid! Siis imestatakse, et keegi kuskil Buduaari foorumis ostis kantud, aga pesemata naiste püksikuid kokku. Võib-olla oli ärimees ja saatis need Jaapanisse :D

# # # # #         

Jaanuaris lugesin ikka maru vähe, aga noh, lugemisaeg ongi mul ainult õhtupoolikutel, kui lapsed juba magavad ja ise väga väsinud pole. Loodan, et järgmisel kuul läheb paremini ja lapsed väsivad nt varem ära või midagi :D

Mitu raamatut olete sel aastal juba läbi lugeda jõudnud?