Vahetult enne jõule jäi silma, et paljud lapsed soovisid jõuluvanalt tahvelarvutit. No eks Kristella tahtis ka! Peaaegu kõigil on ju!? Aga eks tahta võib kõike, saamine on iseasi :D

Mina, kui vanaaja inimene, arvan, et lastele oleks sobilikumad kunstitarbed, raamatud, lauamängud, puzled, nukud. No selline arendav nodi. Aju arenguks on olulised siiski keskkond ja suhtlemine, mitte suuremahuline tehnika kasutamine, mis võib kaasa tuua kontrollimatu käitumise, keskendumisraskuse ja arengust maha jäämise - Postimehe sõnul seisab pea iga kolmas kooliminev laps selle probleemi ees. See on ikka päris suur hulk!

Eks ma ise olen ikka ka patune ja kriisiolukordades annan lastele telefonid näppu. Olukorrad, kus ma lihtsalt lähen kergema vastupanu teed.

Otsisin välja ka selle maksimumi, kui palju tohiks üks laps nutiseadmetes aega veeta (sinna alla kuulub ka arvuti, võib-olla ka telekas?).

Kuni 2a laps ei tohiks nutiseadmetega üldse kokku puutuda, 3-5 aastaste normiks on üks tund päevas, ja 6+ vanuses lapsed kuni kaks tundi päevas. Ausalt õeldes mina arvasin, et need numbrid on väiksemad ja ma olen "lubatud" piiri ammu ületanud. Aga mida on ühel 4 a tund aega IGA PÄEV arvutis teha...no jah, eks tegemist ikka leiab, aga kas see ka vajalik on?

Millised need ülal mainitud kriisiolukorrad siis minu jaoks on?

Nt restoranis/kohvikus, kus puudub mängunurk ja lastel saab enne meid toit söödud, ei jagu neil alati kannatust ootamiseks. Ja mina, söögi mälumise ajal, sõnamänge ka nendega mängima ei hakka. Siis ongi kõige lihtsam variant telefon(id) kätte anda, et sööming rahulikult 10-15 minutiga lõpetada. Või muud juhud, kus tuleb veidi oodata, aga lastel on hirmus igav. Aga need korrad on pigem vähemuses ja lühikest aega.

Ja minu vana laptop on ka laste kasutuses. Selles mõttes, et vahel anname neile sellega mängida, enamus ajast seisab see siiski riiulis. Mängida saavad enamasti nädalavahetusti, päevas kõige rohkem 1h kahe peale. Seal siis on neil mõned leebed mängud. Aga kui on tegus nädalavahetus olnud, siis jääb ka see puhkepäevade võimalus kasutamata.

Nädala sees, peale lastaia päeva, ei panda tihti isegi telekat mitte käima. Ega ma ise ka televiisorit väga vaata, ainult pühapäeva õhtul 2 tundi ja kõik. Vahepeal laupäeval ka, kui õhtul mõni tore täispikk multikas tuleb :D

Ei, ma ei mängi terve aja lastega lauamänge, ega loe raamatuid. Eks me seda teema ka, aga mitte kogu selle 4-5 tunni ajal, mis peale lasteaeda jääb. Eks mul ole seetõttu ka lihtsam, et kaks enam-vähem ühevanuselist last ja nad mängivad suurema aja omavahel. Isegi mu 6a vend, kes kasvab kui üksik laps, ütles ohates, et tema tahab ka endale lapsehoidjat, nagu Kristellal on. Tema silmis on omaealine õde-vend lapsehoidja eest ja eks tal ole mõneti õiguski.

Iga "igavuse" peale telefoni kätte ei anna küll. Eks nad siis vingerdavad ja vinguvad küll ja varsti hakkavad jälle tegutsema. Või pikkade autosõitude aeg - siis katsume neid suuliselt tegevuses hoida. Mängime mõistatamis- või sõnamänge.

Ilmselt esimese nutiseadme saavad minu lapsed endale esimesse klassi minnes. Ja selleks saab olema telefon, et vajadusel saaksime meie talle ja tema meile helistada.
Kuigi jah, vanasti saadi ilma hakkama, aga nüüd tundub telefonita elu kuidagi võimatu. Tänapäeval pidi telefon kooliminejal sama oluline kui lilled ja Aabitski olema.

Eks on mind vaadatud küll, et jube kade ema, kas siis tõesti ei taha lapse soovile vastu tulles talle paremat pakkuda. Aga see ongi minu viis lastele "paremat tahta". Ma ei taha, et neist saaks nutiseadmete sõltlased, kogu selle kaasnevaga. Praegu ma saan seda veel ära hoida, aga ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui neil reaalselt on vaja sellist tehnikat kasutada ja telefon on kogu selle neti ja nutiga igapäevaselt neil kaasas.

Mida teie arvate?
Kui vanalt said/saavad teie lapsed esimese nutiseadme?