Hey! :)

Viimased kaks kuud on olnud minu jaoks üldiselt kiire aeg ja seetõttu postitasin ma blogisse natukene vähem, kuid nüüd on see aeg möödas ja tahaksin sellest natukene pikemalt rääkida :)

Praktika algas mul 03.02 ja lõppes 28.03.Selle aja elasin ma Tartu khk põllu ühiselamus, hind oli natukene krõbe aga sain hakkama.Toanaaber oli mul vahva, energiline ja väga sõbralik, ning oi kui õnnelik ma olin et ma ei sattunud mõne natukene õelama neiuga ühte tuppa.Praktikal olin ma Werneri kohvikus mis asub täpsemalt Ülikooli(11) tänaval.Ütleme nii, et see oli minu jaoks kõige parem praktikakoht kus ma siiamaani üldse käinud olen, lõpuks ometi sain ma omaenda kätega ka midagi kokku valmistatud :)

Minu tööpäev hakkas kell 8.00 ja lõppes 16.00.Igal hommikul suutsin ma ennast hädavaevu jalule ajada kell 7.00(vahest alles 7.15), sest kell 7.36 läks mul buss muru peatusest.Algul väljusin ma alati kaubamaja peatusest aga siis kui oli viimane päev kätte jõudnud avastasin, et atlantise peatusest on põhimõtteliselt sama pikk tee aga lihtsalt jalutamiseks on palju mõnusam keskkond :)

Praktikal sain teha üpris palju asju, nt.dekoreerisin torte, lõikasin, valmistasin ise dekoore, valmistasin mõned tordid, lõikasin lahti kooke, kaalusin tooraineid, valmistasin taignaid, tegin küpsiseid jne.Muidugi kujunes välja üks töö mida mulle üldse teha ei meeldinud.Selleks olid kookoshelveste laastud, neid oli nii tüütu ja raske teha.Üldiselt tuli mass kiiresti ära teha, sest kui see kauem seisis tõmbus ta kõvaks ja peale seda oli üpris jama tõmmata ühtlaseid laastusi.Laastud tuli tõmmata küpsetuspaberile palettiga, need ei tohtinud jääda liiga õhukesed, sest siis need kõrbesid lihtsalt ära kuid samas ei tohtinud need jääda liiga paksud, sest sel juhul ei küpsenud need korralikult ära ja ennem hakkasid ääred kõrbema.

Töökaaslased olid väga toredad ja sõbralikud, ning abivalmis ja kui midagi nihu läks või mõni pisike õnnetus juhtus siis ei saanud ma selle eest kordagi sõimata ja selle eest väga suur AITÄH neile, sest see tõstis natukene minu enesekindlust ja selle tõttu olin ma rohkem iseseisvam, ma ei kartnud teha midagi omaette.Nad jagasid mulle väga palju õpetussõnu ja teadmisi mida ma näiteks ennem ei teadnud.

Mina kui üks paljudest praktikantidest tean kui tähtis on see, et teised töökaaslased sind kiidaks ja võimalikult vähe häält tõstaksid, sest olgem ausad kui sinu juhendaja sind ainult sõimab igal vabal hetkel kas siis asja pärast või mitte millegi pärast, siis see lihtsalt hirmutab su ära ja seetõttu jooksed sa ringi nagu peata kana.Werneris tundsin ma ennast väga hästi ja mugavalt, polnud mitte mingisugust hirmu.

Kui siin minu blogi lugejate hulgas leidub mõni selline kes õpib seda sama eriala mida mina, siis ma julgen täielikult soovitada Werneri kohvikut :)

Selle aja sees mis ma Tartus olin õppisin ma seda linna üpris hästi tundma ja seetõttu on ta linnade hulgas saavutanud minu silmis esimese koha, sest ta on nii armas ja kodune.Minu suurimaks lemmikuks jääb Emajõgi ja Raekoja plats kus seisid suudlevad tudengid :)

Toon siia paar pildikest.Tordi nimi on Cappuccino tort(kui õieti mäletan)

 See siin on Schwarzwaldi tort ja oli üks minu lemmikutest, sest see sisaldas kirsse ja oli muidu hästi mõnusa maitsega :)

Minu kõige suurem lemmik oli siiski Old truffee tort(pilti mul kahjuks pole).Mis selle maitse eriti mõnusaks tegid olid Jamaica rumm ja šokolaadi-vahukoor mida oli tordile vahele pandud ja millega oli tort kaetud.Need maitsed lihtsalt sulandusid suus nii hästi kokku :)

Niiet kui juhtub teist keegi sinna kanti sattuma siis kindlasti võiks läbi hüppata ja proovida midagi uut :)