EEVA naistekas

mina oleks küll väga rõõmus,kui sa oma blogi uuesti lahti teeks

Dee-Dee huvilisi ju ikka jätkub;)

Vabandust, vabandust, olin detsembris väga hõivatud ning ei sattunud siia Blogi tegin uuesti lahti, kellel huvi, andku aga minna - ninja-bloog.blogspot.com/

Olen viimasel ajal päris palju teiste blogides tuhninud, ning olen märganud, et nii mõnedki peavad mitmeid blogisid. Näiteks siis enda isiklik privaatne blogi, lisaks avalik analüüsiv blogi ning siis ka näiteks filmi-raamatu jms hobi blogi. Lihtsalt üllatas kui aktiivsed mõned on.

Mina aga olen tähele pannud, kui kiirelt nad ka soiku jäävad. Kahjuks. Mulle nii meeldiks mõne enda sõbra-tuttava blogi lugeda, kuid nad kas ei oma sellist asja või hullemal juhul omavad seda, kuid ei postita midagi.
Seepärast mul jälgimisel paljud ilu- ja elustiili blogid ja enamus sellised, kus ka kirjutaja enda elu jagab. Seni olen kaks sellist lemmikut leidnud, raske ka nendega, sest mulle need väga ülevoolavad ja ainust meiki sisaldavad blogid ei tõmba.

Mina olen mõelnud, et hakkaks ka blogi pidama. Mitte tüüpilist elust rääkivat päevikut, vaid just sellist ,kus kajastaks oma õmblustöid ja väikeseid käsitööprojekte. Nimelt olen viimasel ajal päris palju sellistele inglisekeelsetele peale sattunud ja kõik on nii huvitavad, kuid lugema olen jäänud vaid üht, kuna mul pole lihtsalt piisavalt vaba aega Niisiis mõlgutangi mõtteid, et äkki hakkaks ise ka...olengi siin üritanud kausta koguda pilte, kus mul omatehtud asjad seljas, et saaks blogi alustades üles panna, aga kaugemale pole veel jõudnud.


See blogide soikujätmine häirib ka mind - no kui ei viitsi kirjutada, siis võikski teha ju mingi lõpetava postituse, aga nii, et lugejana pean ikka ja jälle klikkamas käima, et äkki on midagi tulnud... Eriti ei meeldi see mulle seetõttu, et kuna loen vaid paari blogi, siis käingi neid eraldi vaatamas ja mingit jälgimissüsteemi mul pole.


Veel ei meeldi mulle blogid, kus on praktiliselt ainult pildid, ma ei mõtle neid fotoblogisid, mis ongi selle põhimõttega, aga just seda, kui inimene kirjutab mingi ühe eriti sügava luulesalmi või mõne lause ja siis paneb 20 pilti oma igapäevaelust. Mul üks välismaale ülikooli läinud klassiõde tavatses nii teha - mina ju tahaks teada, kuidas tal seal kaugel maal läheb, aga need pildid ilma mingite seletusteta ei ütle ju kellelegi peale tema midagi. Vahete-vahel eksis ka mõni sõnarohkem postitus ära, aga siiski...Nüüd kui kodus käis, siis küsis meilt (sõbrannadelt), et mis blogis teisiti võiks olla ja õnneks on sellest ajast saati võimalik ka aru saada, mis pildil mida, kus ja mis põhjusega kujutatud on.

Olen aastaid blogi pidanud, ainult enese jaoks. Kuid hiljuti tegin endale avaliku blogi: <a href="mtblogi.blogspot.com/">http://mt...gspot.com/</a>
Tagasiside on oodatud! Samuti sain siit teemast endale uusi blogisid, mida jälgida

Mida peab blogikirjutaja seoses autoriõigustega silmas pidama? Just seoses internetist võetud piltide ülesriputamisega. Kas peab kõikidele piltidele viitama, kust need võetud on?

Kirjutan enda jaoks:)

Nüüd kirjutan ka mina blogi. Olen nii mõnedki sissekanded juba avaldanud , kuid suur osa ootab juba ka mustandite kaustas Kirjutan enamjaolt isetegemisest: õmblemine, parandamine, rõivaste ümbertegemine, aksessuaaride ja koduste kosmeetikatoodete valmistamine jne. Siin ei taha aga linki jagada, kuna kirjutan blogis oma pärisnime all ja võin seega ohustada oma inkognitot (võõraste jaoks ) siin foorumis, siiski kui kedagi peaks huvitama jagaksin mõnd teist kanalit pidi blogi aadressi hea meelega

Pakun blogipidajatele võimalust pidada oma avalikku blogi EEVA blogide rubriigis. Üritame EEVA-ga liikuda võimalikult kasutajakeskseks keskkonnaks, kus eevakad saavad ise palju ära teha keskkonna arendamisel ja näiteks oma mõtete jagamine blogi näol teiste eevakatega ja külastajatega on suurepärane algus selleks

Kui ei soovi et kogu maailm seda näeks, siis saab blogi jagada ainult sisseloginud kasutajatega. Ei ole ka probleem kui blogi on varasemalt üleval olnud mujal, aitan hea meelega varasema materjali kantida eevakate blogide alla. Huvilised saavad saata mulle kirja aadressil toomas(ät)eeva.ee

Mina pean blogi, peamiselt enda tarbeks ja pigem sellist ilu- ja kosmeetikateemalist. Olen seda pidanud juba päris tükimat aega. Samas... vahepeal sigines sinna ka teistsuguseid posititusi elu jmt teemal, kuid need kadusid samuti väga ruttu. Polnud vajadust neid alles hoida. Olen elu jooksul pidanud palju blogisid, kuid ükski pole tõepoolest püsima jäänud. Usun et praegune käib kõige rohkem enesearenguga seoses minuga kaasas ja on hetkel minu lahutamatu kaaslane. Kajastab seda mida ma õpin ja kogen uut sellest ilu- ja kosmeetikamaailmast. See on mind väga väga huvitama hakanud ja on seda juba tükk aega teinud. Samas poleks see mingi erialane valik, kuid blogi näitab seda pigem minu hobina.

Pean siiski ... 100% enda jaoks.

Minu blogi

Olen ka pidanud blogi, aga kuna ma ei ole niivõrd huvitav inimene ja ei tee midagi väga huvitavat, siis ei ole ka väga millestki kirjutada.
Kuid, suvel tekkis meil kaaslasega ühe blogi mõte ja alustuseks olemegi rajanud siis sellise blogi .

Nüüdseks on vaikselt siin mõned postitused tagasi mainitud põhiblogile lisaks tekkinud ka teine blogi, sammuti teemakas, kuid hoopis teisest valdkonnast, avalikuks seda "teist" blogi veel teinud ei ole, kuid postitusi on juba omajagu. Võiks öelda, et kirjutan seal rohkem endale, kui oma põhiblogis, sest erinevalt põhiblogist, kus katsun iganädalaselt millestki uuest postitada, olen teises blogis võtnud eesmärgiks kirjutada ainult siis kui tõesti väga vaim peale tuleb ja seega võib ka postituste vahele jääda nädalaid või kuid. Küll aga on plaanis ka see blogi mingi aja pärast (kui antud teemavaldkonnaga seotud tulevikuplaanid pisut selgemaks saanud ja blogile ka ilus kujundus tehtud), avalikuks teha, sest olen juba loomult sellist tüüpi, et ainult enda jaoks päevikut pidada ei suuda, tahan ikka, et kui juba võtan vaevaks ja kirjutan, siis selleks, et keegi seda ka loeks.

Põhiblogil on praegu hinnanguliselt paarikümnepealine pidev lugejaskond. Eks üldiselt blogimaastikku vaadates on see üpris väke arv ja kahjuks nii väikese lugejaskonnaga on ka tagasiside hulk võrdlemisi nigel, kuid ega ma oma blogi väga kusagil reklaaminud ka ei ole ning neist paarikümnest lugejast vaid mõni üksik teab mind ka päriselus. Tegelikult piisab mulle ka teadmisest, et üldse keegi minu loomingu vastu huvi tunneb ja lugemas-vaatamas käib, kuid muidugi oleks toredam kui oleks rohkem tagasisidet ja kas või konstruktiivset kriitikat, mis saaks nii olla aga ainult suurema lugejate arvu korral.

Oioi, Eeva on ikka täitsa välja surnud kui tuleb tuju millegi kohta kirjutada või nõu küsida ja avastan siis, et viimane postitus pärineb minult endalt aasta aega tagasi Igatahes hakkas mind seoses oma blogiga meeletult häirima üks asi ja ma ei saa sellest eriti kellelegi rääkida ega ka blogisse kirjutada, ilma et see pisut... ebaviisakalt (?) ei kõlaks, samas närib nii vastikult sees. Nimelt, olen ikka proovinud oma blogile väikest viisi reklaami teha (lisanud selle nii mõnelegi uuendusi jagavale saidile, jaganud linke postitustele oma blogi teemaga haakuvas foorumis jne), samas üldiselt oma tutvusringkonna jaoks olen siiski suhteliselt kapis olnud, st ma ei ole kunagi otseselt varjanud, et blogi kirjutan ega ka oma blogis oma identiteedist mingit saladust teinud, ning üks ja teine tuttav ikka teab, et kirjutan ja käib ka lugemas, kuid ma ei ole seda ka avalikult nt fb-s või mujal kõigile sõpradele-tuttavatele välja kuulutanud. Ma isegi ei tea miks, aga mulle tundub, et kirjutada võõrastele on hoopis lihtsam kui kirjutada teades, et seda loevad inimesed, keda mitu korda nädalas näen ja kellega kokku puutun... Tunnen seda eriti teravalt oma blogi teema tõttu, milleks (nagu juba siin teemas ka kuskil varem mainitud), on õmblemine. Enamjaolt õmblengi asju, teen neist pilti ja kirjutan juurde tööprotsessist ja ma lihtsalt ei taha seda, et inimesed astuksid igal teisel päeval mu juurde ja küsiksid "Kas see on ka su enda õmmeldud" või "sul ei olegi täna seda uut pluusi seljas, mida sa eile blogis näitasid". Muidugi mulle meeldib, kui minu loomingut tähele pannakse ja kui saan komplimendi mõne enda tehtud asja kohta, siis tavaliselt ka mainin, et see mu enda looming, aga tahangi, et see oleks selline spontaanne ja üllatuslik komplimendi autorile (või soovin ehk seda teadmist, et minu tehtud asjad näevad välja vähemalt sama professionaalsed ja ilusad kui poeriided), mitte tunnet, et kõike uut, mis mul seljas vaadatakse ja juba nenditakse mõttes, et "ah ta nagunii ise õmbles selle", saan aru, et viimane mõte ei pruugi üldse olla halvustav, kuid sel viisil saavad minu omatehtud asjad ka suuremat analüüsi ja võivadki muutuda nii mõnegi silmis sellisteks koduvillasteks, mis küll idee kohalt on väga ägedad, kuid mida poeasjadega ikka päris võrrelda ei saa...
Igaljuhul, miks ma sellest räägin, on see, et avastasin hiljuti ühe uue postituste reklaamimise grupi Facebookis ja heausklikult mõeldes, et võin sealt leida mõne huvitatud uue lugeja, panin ka paar oma postitust sinna üles, üllatuslikult aga tuli välja, et minu grupisisene postitus jõudis millegipärast terve minu sõbralisti uudisvoogudesse ja nüüd ma olengi hädas sellega, kuidas päev pärast postitust küsib kolm inimest mult, miks ma äsjaõmmeldud asja selga ei pannud (ja mina ei pannud seda selga justament seetõttu, et ei taha, et iga teine tuttav, keda näen märgiks "oh see ongi see asi, millest sa kirjutasid, nii äge"). Teine põhjus, miks mind häirib see, et kogu mu sõbralist (teoreetiliselt) mu blogist huvitatud on, on asjaolu, et kui tahan sinna postitada näiteks aluspesu õmblemisest, isetehtud kehakreemist vm rääkivat kirjutist, ei ole eriti ahvatlev mõte, et mingi endine klassivend või praegune tantsupartner kohe tuleb ja selle läbi loeb. Ma ei põe ülemäära, ses suhtes, et kui teeksin sellise postituse ja mainitud isik satuks seda lugema juhuslikult ja pool aastat hiljem, poleks see minu jaoks probleem, kuid just see, kui inimesel on kohe põhjust see teema minuga üles tõsta... On see kuidagigi loogiline, mida ma öelda püüan? Ma ei häbene oma blogi ega hobi, millest seal kirjutan, ning igati ootan uusi lugejaid, kuid ma ei taha, et see oleks ainus asi, mis mind igapäevaselt tuttavate jaoks "pildil" hoiab ja alati teemaks on.

Sellest saan mina väga hästi aru, et võõrastele on lihtsam kirjutada kui omadele. Kuigi minu blogi teemaga on väheke teisiti, sest minu oma siiski ülevaade mu vabatahtliku tegevusest just selle tõttu, et ma ei viitsi koguaeg kõigile kirjutada, et kuidas mul läheb ja mis ma teinud olen. Siis on neil lihtsam sealt lugeda.
Kuid olen ka varem blogi pidanud ja seda teisel teemal, seega mõistan seda hästi.
Samas ei saa ma aru, et miks need inimesed sinult küsivad, et miks sa nüüd täna seda pluusi või teist asja ei kanna. Sesmõttes, et miks sa peaksid midagi kohe selga panema, kui sa asja teinud oled? Mina õmblen tavaliselt asju selle pärast, et tuju on, ning leian, et on normaalne kui mul need asjad veel mingi aeg kapis vedelevad enne kui kasutama hakkan. Mul üks lahe kott, mis ma aastaid-aastaid tagasi tegin, seisab siiani kapis. See on lahe, aga samas pole päris minu stiil. Kuid nagu, mis teiste asi on kas sa kannad neid või mitte

Lihtsalt mainin veel, et mina olen suht seda tüüpi inimene, kes liigitab selle "koduvillase" asja üldiselt alati lahedamaks kui poe asja.

Minu blogi aadress on
mskiku.blogspot.com