Tere!

Nagu mäletate, saatis kirjastus Jutulind meile mõnda aega tagasi toredad puuvihikud. Oleme nüüd suvejooksul nendega tegelenud ja tutvunud. Mõtlesingi enne, kui sügis peale tuleb, sellest ka väikese ülevaate teha.

Kõigepealt töövihikust välisel vaatlusel:
Formaat on väga hea (A4) ja lehed on paksud - puulehtede kleepides ei kuma miskit kuskilt läbi. Vihikul on hõlpsaks lehitsemiseks spiraalköide ja  järje pidamiseks mugav järjehoidja.
Sissejuhatuseks on juttu puudest üldiselt ja välja on toodud ka puude ja lehtede osad. Juures on ka õpetus, kuidas lehti kuivatada ja kunas oleks mõistlik neid korjata. Selle lugesimegi kõige esimesena läbi. Olen lapsena ise herbaariumit teinud ja korjanud igasugu lilli, lehti, taimi jne. Seda tegin enda huvist, koolis minu teada sellist asja vaja ei olnud. Lõpuks oli mul päris paks ja arvestatav vihik erinevaid põllu- ja metsasaadusi täis :D

Aga Puuvihiku juurde tagasi:
Esimeseks lõbustuseks oligi see, kui mina seisin keset õuet ja hüüdsin erinevaid puid ja lapsed tõid joostes lehti. Tavalisemaid puid nad juba tunnevad (kask, vaher, tamm, kuusk...).Puuvihikut sirvides sain aru, et selle täites saan mõne puu kohapealt isegi targemaks. Nt ei tundnud ma jalakat ja leppa tunnen vaid siis , kui urvad küljes on. Nii, et see lehtede korjamine ja uurimine võib ka täiskasvanule kasuks tulla. Mõnel puul on kurjuures üsna sarnased lehed ka.

Teine põnev osa ongi siis kleepimine, värvimine ja mõistatamine. Iga puu kohta on erinevad ülesanded vaja lahendada.
Kuna Daisy polnud esialgu vihiku täitmisest huvitatud ja ta tegi ruudulisse vihikusse ülejäänud lehtedest oma herbaariumi, siis võtsimegi ühe Puuvihiku kasutusele. Kristella kirjutas ja Daisy lõi vahel kaasa värvimisel ja lihtsamate ülesannete lahendamisel.

Daisy oma herbaarium:

Kuna mitmed ülesanded on 6 a iseseisvalt lahendamiseks siiski üsna keerulised. Arvan, et Puuvihik on sobilikum alates 7-8a vanusest lapsest. Noorem isend saab asjaga hakkama juhul, kui keegi suurem näpuga näitaja pidevalt kõrval istub, või kui ta ise juba ladusalt kirjatähti loeb.

Kuigi vihiku iseloomustuses oli kirjas, et sobib ka eelkoolikutele, on meil plaan vihikut mitme aasta jooksul kasutada. Pole ju mõtet ka päris nii, et mina vastan ja lasen lastel vastuseid kirjutada.
Sellel suvel võtsime ette kergemad ja tavalisemad puud ja järgmisel suvel on plaan keerulisemad isendid (nt jugapuu, nulg, jalakas, saar.) ära õppida. Aga eks see kõik oleneb muidugi ka lapse meeldejäämisoskusest ja muudest segavatest faktoritest.

Kõiki jutte ja iselomustusi iga puu kohta oli lastel muidugi huvitav kuulata. Vahepeal jooksid lausa akna peale vaatama, et kas päriselt saab ka nii olla (nt et puul on juurikas enam-vähem sama suur, kui puu maa pealne osagi - et kuhu see kõik ära mahub).

Peipsi äärne kadakas. Selle korjamine oli kõige suurem sündmus:

Minu lemmik ristsõna! Hoidsin end aga lahendamisega tagasi ja lubasin selle lastele jätta. Tulevikuks, kui nad ise sellega paremini hakkama saavad:
Kui kõik puud on ükshaaval läbi töötatud ja selgeks saadud, siis lõpus on hulganisti kordavaid ülesandeid, kus teadmisi rakendada. Äkki selle osa jätame üldse ülejärgmiseks suveks? Siis on hea kõik eelnevatel suvel selgeks saanud puud ülesannete näol üle korrata.

Puuvihik ja väike herbaarium`it müüakse nt Apollos.

Ja nüüd mu kallid lugejad! Kõik kes arvavad, et nende majja kulub selline tark herbaarium marjaks ära, jätke postituse alla kommentaar. Sisuks võiks olla nt lapse/laste vanus ja kui palju puid nad ise ära tunnevad! Võite ka kirjutada, kas ka teie olete kunagi herbaariumit koostanud.
Ja e-mail jätke ka!

Loosin Puuvihiku ja väikse herbaariumi välja juba esmaspäeval (24.08), siis saate enne sügist mõned lehed juba koguda. Aga miks ka mitte kogu ettevõtmine järgmisse suvesse jätta - niikuinii ta tuleb!