EEVA naistekas

Kolmapäev, 20. November 2019

Last updateR, 13 Jul 2018 9pm

  • Registreeri
    *
    *
    *
    *
    *
    *
    *

    * kohustuslikud väljad

Blogid

Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!

Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.

  • Esileht
    Esileht Kuvatakse kõik blogipostitused.
  • Blogid
    Blogid Kuvatakse kõik blogid.
  • Sildid
    Sildid Kuvatakse kõik sildid.
  • Blogijad
    Blogijad Kuvatakse kõik blogijad.

Mis juhtub kui hommikul ajurakud säästurežiimile unustad? vol.2

Postitas blogisse: Inksi blogi
  • Fondi suurus: Suurem Väiksem
  • 1 Comment

Kohale oli vaja kutsuda loomulikult need inimesed, kelle töövarustusse ka käerauad kuuluvad. Ei, mitte NEED! Aga ex-miilitsad küll. Kogu see süüdlase leidmise protseduur võrdus minu aja kurjasti kasutamisega. Lõpuks õnnestus mul ka autojuhitarile selgeks teha, et tarkuse tagaajamine koolipingis on minu jaoks hetkel sama oluline, kui küberkaitse tõhustamine Ameerika Ühendriikidele. Vahetasin oma uue taksopargist leitud sõbrannaga numbreid ja lubasin õhtupoole helistada, et vajaliku arveteklaarimisega ühele poole saada. Kuna see romurallit meenutav ahelkokkupõrge leidis aset üsna kooli lähedal, siis polnud probleemi, või õigemini oli, kuna talvesaapa asemel oli jalaga ühte heitnud siledatallaline sügissaabas, puudli kombel, aegajalt majaseintelt tuge otsides, loengusse tippida.

Jõudnud lõpuks kooli, selgus, et olin ilma jäänud ühest vaheeksamist, mida minu mälu polnud jäädvustanud ja milleks ma seetõttu polnud ka valmistunud. Seega lubasin endale seda luksust ja märkisin ka selle vahele jäänud sündmuse käesoleva päeva vedamiste lahtrisse, kus juba enne naeratas ees trahvita jäänud bussisõit. Lucky me!

Ühe loengu jagu minuteid tuli mul siiski veel heleroheliseks võõbatud ja seepärast uinumist soodustavas ruumis, tikud simalauge lahti hoidmas, üks monotoonse häälega lektor ära kuulata. Minu meeleheitlik ponnistus selleks, et mitte kolju ja laua lauskontaktil sündida lasta, kujutas endast iga õppejõu poolt öeldud parasiitsõna „eksole” korral linnukese märkimist õppematerjali servale. Pärast 1,5h kestnud piinavat sundkuulamist lugesin kokku 180 linnukest, mis oleks õigem olnud kohe Guinessi saata.

Päeva kohustuslik osa läbi, seadsin sammud Kaubamaja suunas. Pidime sõbrantsiga kokku saama, kuid tuli välja, et hoonesse sissesaamine oli seekord minu jaoks probleem. Mul õnnestus saapakontsaga metallvõresse kinni kiiluda ja siis ma seal kõikusin, see nõme puhurite süsteem, mis tavaliselt kahe ukse vahel tornaado kombel õhku keerutab, mu seelikuga ülemeelikult mängides – nagu wannabe Monroe. Ma usun, et nii mõnigi mööduja arvas, et tegemisel on uus eesti halvakvaliteediline muusikavideo. Helistasin sõpsi kohale. Üheskoos kangutasime saapa lahti, kuid mis hinnaga? Kontsa omaga muidugi. Oma 20meetrit üritasin siis kõndimist meenutavat liigutustesarja teha – see oli üsna ebamugav, sest ühes jalas oli nüüd täistald ja teises 10cm tikk-konts. Sõps oli õnneks isalt auto ärandanud ja oli nõus mind va invaliidi koju transportima. Kuid enne minu poole jõudmist tuli puhtalt mööduda kolesterooli-kuningriigist McDonald`sist. Käsi südamel võin vähemalt öelda, et seekord ei olnud mina patu algataja, sest sõbrants oli see, kellel väikese milkshake isu tuli. Otse loomulikult ei piirdunud me lõppkokkuvõttes ainult süütu milkshake`ga, vaid ikka korralikud eined sai endale krabatud, kõik maxi mõõtkavas. Minu juures avastasime, et ka mäkk lubab endale teinekord libastumisi, sest minu tellitud fanta oli kokaks muutunud ja topelt juustuburger mekkis samuti kahtlaselt kalapulgaselt. Polnud parata, see päev oli koidust ehani määratud selline pidev südamerütmihäire olema.

Päev pidi lõppema kusagil kellegi sünnipäeval, kus mina stiilselt konti ja võõrast pidin esindama. Sõber, kelle kutsel end minekuvalmis seadsin oli aegsasti kohal ja küsimusele, kus  sünnipäev toimub, sain vastuse, mille sügavamat sisu oli põhjust Regio atlasest järgi uurida. Enne veel, kui kainele mõistusele adjööö sai öeldud, helistasin hommikuste sündmuste tagajärjel tekkinud võlausaldajale. Päris kombevaeseks mind pidada oleks ülekohus, kuid seekord ma miskipärast traditsioonilist kõnealustamist Terega ja vastu-tere ootamisega ei teinud ning teiselpool toruotsas viibinud isik oli võimeline ka vaid nohisema. Seepärast lendasin peale infoga:”Hei, hommikul jäid mõned arved klaarimata. Ajaks selle asja korda?”mispeale mingi meesterahva hääl väga tasasel häälel teatas, et tema ei ole mingeid selliseid teenuseid tarbinud, millele järgnes tuut-tuut-tuut-tuut...Okei, olin numbri valesti kirja pannud. Taksofirma abiga kavatsesin järgmisel päeval õige isiku tabada.
Pärast taolist päeva kulus marjaks ära üks lõõgastav pidu. Leidnud aadressi järgi õige peopaiga surusin sõrme uksekellale, millele esimesel katsel keegi vastama ei rutanud ja teisel pikal kellakutsel ilmus uksele oma 60ndates eluaastates taat, kes üsna ärritunud hääletoonil meid „tervitama” saabus. Ette ja taha vabandanud meie lahkusime punaste põskedega tülitatud vanainimese uksetagant. Sõbrants helistas sünnipäevalapsele, kes kohe alustuseks: „Noh, kus olete???” küsis. Äkki hakkas sõbrants täiesti hüsteeriliselt naerma. Lõpetanud kõne, ei suutnud ta endiselt minuga diskussiooni alustada, sest naer vajas kehast väljutamist. Mõni hetk hiljem avalikustas ta ka mulle fakti, et sünnipäev toimub samal aadressil aga vähe teises asulas, mitte Tartus, vaid Tallinnas. Vot see oli kurioosum. Päälinna me sel õhtul ei jõudnud, kuid päriselt peost ilma endid ka jätta ei raatsinud, seepärast väisasime klubisid, mida heade mõtete linn tänasel päeval pakub. Varahommikul koju jõudes otsustasin vähemalt 2/3 uuest päevast maha magada, et mitte Mr. Bean`i sündroomi ohvriks taas langeda. Kuid paar tundi maganuna, ärkasin ehmununa üles, kuna voodikohal rippunud baldahiini silmus oli järgi andnud ja otsustanud mulle kaela sadada....mõtlesin väljamaakeeles Oo My God...not again!.....

Inks

Kommentaarid (1)

Jäta oma kommentaar

0
  • Haldaja: Kaunis OÜ

EEVA naistekas

EEVA naistekas on veebikeskkond, mis on loodud eelkõige naistele ja siit leiab tasuta turu, sõbraliku õhkkonnaga foorumi, erinevate valdkondade artiklid, intervjuud, blogid, uudised, auhinnamängud, küsitlused ja palju muud huvitavat.

EEVA naistekas ootab Sind alati ja on Sinu jaoks olemas!

Sa oled siin: Esileht Inks Mis juhtub kui hommikul ajurakud säästurežiimile unustad? vol.2